New York New York

KKK

Eesti kodakondsus

Eesti pass

Reisimine

Konsulaarabi

Isikuandmete korrastamine eesti rahvastikuregistris

Konsulaarteenused

Eesti kodakondsus

1. Kuidas ma saan oma Eesti kodakondsust tõestada, kui olen sündinud Ameerika Ühendriikides ja tean ainult, et minu vanavanemad elasid kunagi Eestis?

Selleks tuleb tellida Eestist arhiividokument. Toiming: arhiiviteatise, arhivaali väljavõtte või  ärakirja väljastamine avalikust arhiivist.

Täpsemalt:

  • Üldjuhul on peamiseks kodakondsust tõendavaks dokumendiks perekiri.

Perekirju hakati koostama 1930-ndatel aastatel üldjuhul iga Eesti kodaniku kohta, kes sel perioodil Eestis elas. Perekirja koostas selle valla või linna pereametnik, kus isik parajasti elas. Perekirjad on arhiveeritud raamatute kaupa omavalitsuste järgi, kus igale isikule on üks lehekülg. Sellel leheküljel on andmed isiku sünniaja, sünnikoha, vanemate, abikaasa, abielusõlmimise koha ja laste kohta. Üldiselt peeti perekirju 1944. aastani, mõnel pool mõni aasta kauem. Selle perioodi vältel tehti sinna märked isiku andmete muutumise kohta (surm, lapse sünd, abiellumine, lahutus, nime muutmine). Perekirjad asuvad maavalitsuste arhiivides, kus säilitatakse paberdokumente alates 01.07.1926.

  • Andmeid ja dokumente perekonnasündmuste kohta enne 01.07.1926

on võimalik saada Eesti Rahvusarhiivist (nt kui on teada,  et perekond oli 1926. aastaks juba Eestist lahkunud). Rahvusarhiivis teostatakse otsingut erinevate parameetrite abil nagu Eesti kaitseväkke kuulumine, maade omamine, välispassi omamine jne. Otsingu teostamiseks on suurem tõenäosus andmeid leida meessoost isiku põhjal, seega võimaluse korral paluda andmeid otsida just meessoost esivanema kohta.   Kindlasti on vajalik nii palju infot esivanema kohta kui võimalik. Näiteks kirikuraamatu väljavõtte ristimiste kohta Tallinna piirkonna ja Põhja-Eesti kohta väljastab Tallinna Linnaarhiiv; kirikuraamatu väljavõtte ristimiste kohta Lõuna-Eesti piirkonnas leiab Ajalooarhiivist Tartus.Ainult sünnidokumendist ei piisa Eesti kodakondsuse tõendamiseks. Nt kui tellitakse sünnidokumenti sünni kohta, mis on aset leidnud varem kui 1926.a, siis tuleb täpsustada, mille jaoks dokumenti vajatakse – kodakondsuse tõendamiseks ei ole mõtet sünnidokumenti tellida, pigem ikka kas perekirja või Riigiarhiivist kodakondsust tõendavat dokumenti.Suguvõsa uurimiseks soovitame pöörduda:

Suguvõsa uurimist võiks alustada siit

2. Mida pean tegema, et tellida perekirja kinnitatud väljavõtet või arhiividokumenti? 

Seda saate teha peakonsulaadi vahenduse. Tutvuge palun juhistega siin, samas on leitav ka info kuidas tellida arhiiviteatiseid, arhivaali väljavõtteid või  ärakirja väljastamist avalikust arhiivist.

3. Kui olen peakonsulaadi vahendusel kätte saanud tellitud perekirjad vm dokumendid, mis tõestavad minu kodakondsust, kas võin nüüd esitada taotluse Eesti passi saamisek?

Võite küll. Juhised esmakordse Eesti passi taotlemiseks on leitavad siit

Eesti pass

4. Millal peaksin enne vana passi/ ID-kaardi aegumist taotlema uut?

Uue passi/ ID-kaardi taotlemine võib võtta kuni 6 nädalat. Peaksite uut taotlema seega vähemalt kaks kuud enne vana dokumendi aegumist. Osades riikides nõutakse aga, et dokument kehtiks ka veel 6 kuud peale reisi lõppu, nii võib uue dokumendi taotlemine olla vajalik veelgi varem. Vajadusel võib uut passi taotleda ka siis, kui olemasolev pass kehtib üle 1 aasta.

5. Kui kiiresti ma pean oma passi välja vahetama, kui minu isikuandmed (näiteks perekonnanimi) on muutunud?

Passi väljavahetamist pärast isikuandmete muutmist ei maksa lükata edasi. Juhul, kui perekonnanimi on muutunud seoses abieluga, tuleb uue passi taotlemisel esitada apostillitud abielutunnistus. Täpsemalt apostilliga kinnitamisest USAs, leiate  siit

6. Ma ei ela New Yorgis. Kas ma saan passi/ ID-kaarti taotleda  aukonsuli juures?

Aukonsuli juures passi ega ID-kaarti taotleda ei saa (küll aga on seal võimalik passi või ID-kaarti kätte saada), kuid see ei tähenda, et passi või ID-kaardi taotlemiseks USAs peab ilmtingimata välisesindusse kohale tulema. Kõige lihtsam on uusi dokumente taotleda PPA iseteeninduses (eelduseks võime end digitaalselt tuvastada ning kehtivad sõrmejäljed PPA andmekogus), lisaks saab soovi korral uusi dokumente taotleda ka posti teel (eelduseks on kehtivad sõrmejäljed PPA andmekogus). Kui iseteeninduses või posti teel dokumente taotleda ei ole mingil põhjusel võimalik, tuleb dokumenditaotluse esitamiseks tulla kohale peakonsulaati New Yorgis, peakonsulaati San Franiscos või saatkonda Washingtonis, lisaks korraldavad peakonsulaadid aegajalt ka lühiajalisi konsulaarmissioone erinevatesse Ühendriikide osariikidesse (New Yorgi peakonsulaadi korraldatavate konsulaarmissioonide kohta saab teavet peakonsulaadi kodulehe uudiste rubriigist või meie Facebooki lehelt).

7. Millised on Eesti passi ja ID kaardi fotonõuded?

Eesti passi ja ID kaardi foto mõõtmed peavad olema 40×50 mm. Foto peab olema värviline ning heleda taustaga. Foto ei tohi olla vanem kui 6 kuud. Fotol kujutatud isik peab olema otsevaates ning suletud suuga. Täpsemat infot fotonõuete kohta saab Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt. Peakonsulaadi poolt soovitame fotode tegemiseks ateljeesid, kus ollakse teadlikud Eesti passi ja ID kaardi fotonõuetest, näiteks peakonsulaadi lähedal asuv fotoateljee, aadressil 768 Third Ave (47/48 vahel), Thispix. 

8. Kas ma võin passitaotluse peakonsulaati tuua igal ajal?

Passitaotluse sisseandmiseks peakonsulaadis on vaja aeg eelnevalt broneerida internetis. Konsulaarvastuvõtt toimub esmaspäeviti, kolmapäeviti ja reedeti kell 10.00–12.00 ja 13.00–16.00. Peakonsulaat on suletud laupäeval ja pühapäeval ning Eesti ja USA riigipühadel. 

9. Mis on 1-aastane pass?

Erandkorras on võimalik taotleda posti või e-posti teel sõrmejäljekujutisteta passi, kui:

  • Teile on varem välja antud Eesti kodaniku pass või isikutunnistus;
  • Te viibite välisriigis, kus puudub Eesti välisesindus või kus Teil on ebaproportsionaalselt koormav Eesti välisesindusse pöörduda.

1-aastase passi taotlus palume saata otse Eesti Politsei- ja Piirivalveametile, välisesindused taotlusi vastu ei võta.  1-aastast passi saab taotleda järjest vaid üks kord. Täpsem info on leitav siit 

10. Seoses tööülesannetega pean ma tihti reisima. Kas mul võib-olla  2 Eesti passi?

Lisapass väljastatakse vaid erandkorras. Lisapassi taotlemiseks tuleb esitada vabas vormis selgituskiri selle vajaduse kohta või muu lisavajadust tõendav dokument (nt tööandja tõend). Lisapass kehtib sama kaua, kui põhipass.

11. Kas peakonsulaadis on võimalik teha kiirpassi?

Ei ole. Kiirkorras passi saate taotleda ainult Eestis Politsei- ja Piirivalveameti teenindustes. Kui Teile ei ole varem isikut tõendavat dokumenti välja antud, siis kiirkorras passi taotleda ei saa.

12. Miks on lapsele passi taotlemisel vaja esitada teise vanema nõusolek?

Kui mõlemal lapse vanemal on lapse suhtes hooldusõigus, siis peavad passi taotlemisest lapsele olema teadlikud mõlemad vanemad, seetõttu on vajalik ka teise vanema nõusolek. Kui ainult ühel vanemal on hooldusõigus, siis vastutab tema üksi lapse elus oluliste otsuste tegemise eest ning sellisel juhul ei ole teise vanema nõusolek passi taotlemisel vajalik.

13. Kust ma saan teavet oma taotluse seisu kohta?

Eesti Vabariigi välisesindused Eesti passi ja ID-kaardi taotluseid ise ei menetle, vaid need saadetakse läbivaatamiseks Politsei- ja Piirivalveametile Eestis. Kui Politsei- ja Piirivalveamet vajab taotluse läbivaatamiseks täiendavat teavet või dokumente või on taotluses puudusi, pöördub ta otse taotleja poole ja taotleja saadab vajalikud dokumendid või teabe otse Politsei- ja Piirivalveametile. Kui te olete esitanud passi või ID-kaardi taotluse Eesti välisesindusse, iseteeninduses või posti teel ja soovite teada, kui kaugel taotluse läbivaatamine on , siis palun kasutage selleks PPA kodulehel olevat päringut või pöörduge otse PPA poole.

Reisimine

14. Laps reisib oma vanaemaga, kas talle on vajalik vormistada ema ja  isa nõusolek?

Neile, kes reisivad lapsega ja ei ole tema vanemad, tuleb vormistada mõlema lapsevanema kirjalik nõusolek. Nõusoleku võib koostada vabas vormis ning see peab sisaldama saatvate isikute andmeid (ees- ja perekonnanimi, sünniaeg, passi või ID kaardi number). Nõusolekule on soovitav lisada ka koopiad mõlema vanema passist või ID kaardist. Juhul, kui üks vanem reisib oma lapsega, tuleb samuti kaasa võtta teise vanema nõusolek. Kui lapsega reisiva vanema perekonnanimi erineb lapse perekonnanimest on soovitav kaasa võtta lapse sünnitunnistus, vältimaks arusaamatusi piiri ületamisel. Rohkem infot leiate siit.

14. Suhe minu lapse isaga on lõppenud, tahan lapsega tagasi Eestisse minna. Kas ma pean sellest lapse isa teavitama?

Jah, kindlasti tuleb isa teavitada. Riigist lahkumiseks tuleb isalt paluda kirjalik nõusolek. Juhul, kui on tekkinud probleemid lapse hooldusõiguse küsimuses, tuleb see lahendada kohtus. Riigist lahkumist lapse isa nõusolekuta võidakse tõlgendada lapseröövina.

Konsulaarabi

16. Millal ma saan taotleda tagasipöördumistunnistust (ajutist reisidokumenti)?

Tegemist on hädaabiga. Tagasipöördumistunnistus väljastatakse neile Eesti kodanikele, kelle pass või ID kaart on kadunud või varastatud. Täpsem info on leitav siit

Isikuandmete korrastamine Eesti rahvastikuregistris

17. Mis on rahvastikuregister?

Rahvastikuregister on Eesti kodanike ja Eestis elamisloa saanud välismaalaste isikuandmete andmebaas. Rahvastikuregistri andmeid kasutatakse sünni, surma, abielu, lahutuse ja elukoha registreerimisel, valimiste ja rahvahääletuse korraldamisel, politsei, haigekassa, notaribüroode, kohtute ja paljude teiste asutuste igapäevaste tööülesannete täitmisel.

18. Kas elukoha registreerimine peakonsulaadis on kohustuslik?

Elukoha andmete korrastamine rahvastikuregistris on Eesti kodanikule kohustuslik.

Rahvastikuregistriseadus näeb ette, et kui Eesti kodanik, tema alaealised lapsed ja eestkostetavad asuvad püsivalt elama teise elukohta, esitab ta uude elukohta elama asumisest alates 30 päeva jooksul uue elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmiseks.Ametlikus asjaajamises lähtutakse rahvastikuregistrisse kantud andmetest. Ka välisriigis elades vajab Eesti kodanik erinevaid konsulaarteenuseid, näiteks perekonnaseisu ja abieluvõime tõendeid. Selliste tõendite väljastamisel tugineb konsul rahvastikuregistri andmetele. Konsulaarteenuse osutamine võib takerduda põhjusel, et isikuandmed rahvastikuregistris on puudulikud või ebakorrektsed. Sel juhul ei saa konsul aidata enne, kui isikuandmed on rahvastikuregistris parandatud. Selleks, et muuta elukohaandmeid, tuleb täita püsiva elukoha registreerimise avaldus ja tuua /saata see aadressile:
3 Dag Hammarskjöld Plaza
Suite 6B
305 East 47th St
New York, NY 10017-2001

Täidetud ja allkirjastatud avalduse võib saata ka e- kirjana aadressile: [email protected]. Posti või e-kirjateel saadetud avaldusele tuleb lisada koopia passist või ID kaardist.

19. Kui ma muudan Eesti rahvastikuregistris oma elukohaandmeid, mis juhtub minu korteriga Eestis, mis on minu omand?

Juhul, kui Te omate Eestis kinnisvara ning muudate Eesti rahvastikuregistris oma aadressi, ei muuda see Teie omandisuhet. Rahvastikuregistris on märgitud Teie elukoht, mitte aga see, kas Te omate kinnisvara (see info on kinnistusraamatus).

20. Kui olen pensionieas Eesti kodanik ja elan püsivalt Ameerika Ühendriikide. Kas minu väljateenitud riiklik pension kantakse minu siinsele pangakontole?

Riikliku pensionikindlustuse seaduse (edaspidi RPKS) § 4 lg 1 sätestab, et  riiklikku pensioni on õigus saada Eesti alalisel elanikul või tähtajalise elamisloa  või elamisõiguse alusel Eestis elaval välismaalasel. Pensioni määramisel ja maksmisel Eestis töötatud aja eest pole oluline mitte isiku kodakondsus, vaid Eesti territooriumil omandatud kindlustusperioodide kogupikkus ja isiku elukoht pensioni taotlemise ja saamise hetkel.

Alates 01.01.2018 jõustus Eestis seadusemuudatus, mis lubab isikutele Eestis töötatud perioodide eest pensioni maksta, olenemata nende elukohariigist, teatud piirangutega.

01.01.2018 jõustunud muudatus võimaldab pensioni maksta isikutele, kellel on 15aastane Eestis töötamise periood ja kes on vanaduspensionieas. Isikutel, kellel ei ole täitunud 15 aasta pikkune töötamise periood Eestis, pensioniõigust ei teki. Pensioni määramisel ja maksmisel arvestatakse ainult Eestis töötatud perioode.

Isikud saavad pensionitaotluse Sotsiaalkindlustusametile edastada posti teel.

Koos pensioniavaldusega palume esitada järgmised dokumendid:

  • kinnitatud koopia isikut tõendavast dokumendist (isiku tuvastamiseks);
  • tööraamat või muud pensioniõiguslikku staaži ja/või töötamist tõendavad dokumendid (arhiiviteatis, tööleping, käskkiri, korraldus jne) või nende kinnitatud koopiad;
  • kutsekooli, kesk-eriõppeasutuse või kõrgkooli diplom või nende kinnitatud koopiad;
  • sõjaväepilet või kinnitatud koopia sõjaväepiletist;
  • lapse sündi tõendav dokument, kui laps on sündinud väljaspool Eestit või selle kinnitatud koopia ;
  • nime muutmise dokument või selle koopia (nt. abiellumisel);
  • arvelduskonto number (vajalikud esitada panga andmed – panga nimi, aadress, panga rahvusvaheline tunnus SWIFT, konto osas palume edastada konto number, millele võivad laekuda maksed muus valuutas – routing number ja konto number).

Esitada saab vaid need dokumendid, mis olemas on. Näiteks kui isik pole sõjaväes käinud, siis sõjaväepiletit esitama ei pea.

Pensioniavaldus võib olla vabas vormis, oluline, et sellel kajastuksid taotleja kõik andmed (ees-, perekonna nimi, sünniaeg, kontakt andmed – täielik aadress, e-post ja telefoni number, avalduse koostamise kuupäev jne)

Kõik pensionid, mida makstakse USA-s elavatele isikutele kuuluvad maksustamisele. Tulumaksumäär on 20% esimesest eurost.

Sotsiaalkindlustusamet kannab Eestist määratud pensionid USA panka, kuid pensioni saaja kanda jääb kohaliku panga teenustasu.

Eesti pensioni makstakse kord kuus jooksva kuu alguses, kuu eest ette. Pensioni saaja avalduse alusel võib pensioni maksta ka kord kvartalis või kord poolaastas.

Küsimuste korral palume pöörduda Sotsiaalkindlustusameti poole: tel + 372 612 1360, e-post [email protected]

21. Kas ma pean peakonsulaati oma abielust, lahutusest, lapse sünnist vm perekonnasündmusest teavitama?

Kui olete hiljuti abiellunud või lahutanud Ameerika Ühendriikides,  Teil on  sündinud laps või olete nime muutnud, tuleb see sündmus kanda Eesti rahvastikuregistrisse. Seda on lihtne teha peakonsulaadi  kaudu. Toiming on tasuta ning peakonsulaati on vaja tuua või saata,  apostillitud abielu- või lahutustunnistus (lisaks koopiad abikaasade isikut tõendavast dokumendist), apostillitud sünnitunnistus (lisaks koopiad vanemate isikut tõendavatest dokumentidest). Täpsemalt apostilliga kinnitamisest USAs, leiate siit. Peakonsulaadile esitatavale perekonnaseisutunnistusele tuleb lisada vabas vormis avaldus, milles avaldate soovi andmed Eesti rahvastikuregistrisse kanda.

22. Kuidas saan ise oma andmeid rahvastikuregistrist vaadata?

Isikul on õigus tutvuda oma andmetega Eesti rahvastikuregistris. Seda saate teha riigiportaalis www.eesti.ee rahvastikuregistri e-teenuseid kasutades, identifitseerides end ID-kaardiga või internetipanga kaudu.

Konsulaarteenused

23. Ma vajad green card´i taotlemiseks/uuendamiseks ingliskeelset sünni-/abielu- ja lahutustunnistust. Kõik need sündmused on toimunud Eestis. Mis ma pean tegema?

Konsul väljastab Teile vastava perekonnasündmuse (sünd, surm, abielu, lahutus, nimemuutus) ingliskeelese tõendi. Tõend väljastatakse isikule, kelle kohta perekonnaseisuakt on koostatud (või  tema seaduslikule esindajale). Surmatõend antakse surnu abikaasale, sugulasele või hõimlasele. Täpsem info on leitav siit.

Samuti on võimalik tellida ingliskeelne rahvastikuregistri väljavõte, kus lisaks perekonnasündmustele saab ära nimetada ka Teie elukohad, eelmised nimed,  abikaasa, endised abikaasad, lapsed ja vanemad.  Täpsem info on leitav siit.

Perekonnasündmuse tõendi ja rahvastikuregistri väljavõtte taotlemiseks tuleb esitada avaldus, koos isikut tõendava dokumendiga ning tasuda riigilõiv

24. Kas peakonsulaadis saab taotleda uut Eesti  juhiluba?

Peakonsulaadis seda teha ei saa.  Küll aga on aga võimalik Eesti juhiluba kätte saada välisesinduses. Täpsemalt lugege palun Maanteeameti kodulehelt

25. Mis ma pean tegema, kui mu juhiluba on varastatud või kadunud?

Kui Eesti kodanik kaotab oma Eesti juhiloa välisriigis ning soovib seda kehtetuks tunnistada, on võimalik esitada avaldus Eesti Maanteeameti e-mailile [email protected] digitaalselt allkirjastatult või peakonsulaadi kaudu.  Samuti aktsepteeritakse avaldust, mille isik esitab www.eesti.ee portaalis, sest sinna sisenedes toimub isiku tuvastamine ID-kaardi või pangaparoolide abil.

Tähelepanu! Kehtetuks tunnistatud juhiluba ei ennistata.

Juhiloa väljastamisel kehtib elukohajärgsuse põhimõte. Eesti juhiloa aegumise, kaotsimineku või hävimise korral ei väljasta Eesti Maanteeameti liiklusregistri büroo välisriigis elavale kodanikule uut Eesti juhiluba.

26. Vajan Ameerika Ühendriikide juhiloa taotlemiseks ingliskeelset  tõendit minu juhtimisõiguse kohta Eestis. Eesti Maanteeamet väljastab ainult eestikeelseid kinnitusi.  Kas saan abi peakonsulaadilt?

Kui vajate Ameerika Ühendriikide  juhiloa taotlemisel ingliskeelset tõendit Eesti juhiloa kategooria(-te) või selle kohta, et Teie juhtimisõigus ei ole Eestis peatatud, saab peakonsulaat Teid aidata. Peakonsulaat saab väljastada tõendi Maanteeametilt saadava info põhjal. Tõendi võib taotleda posti teel ning tõendi väljastamise aluseks on kodaniku kirjalik avaldus ja tasutud riigilõiv.

27. Minu tööandja nõuab karistamatuse tõendit (Police clearance certificate/Certificate of good conduct). Kust ma selle saan?

Eesti karistusregistri tõendeid  (Police clearance certificate/Certificate of good conduct) väljastatakse Karistusregistrist. ID kaardi, PIN koodide ja ID kaardi lugeja olemasolul saab tellida karistusregistri tõendi elektrooniliselt www.e-toimik.ee

Tõendi saab tellida Karistusregistrist ka e-posti või posti teel. Infopäring karistusregistrist enda kohta on tasuta. Karistusregistri tõendeid väljastatakse eesti keeles.

Peakonsulaadist  saab tellida Eestis väljastatud karistusregistriväljavõtte  alusel ingliskeelse tõendi, mille eest tuleb tasuda riigilõiv.

28. Mul on vaja Eesti panga deebetkaardi lepingul allkirja õigsust kinnitada, kas ma saan seda peakonsulaadis?

Peakonsulaadis on võimalik vormistada notariaalseid allkirja ja koopia õigsuse kinnitamisi. Notariaalse kinnitamise toimingu jaoks tuleb tulla peakonsulaati konsuli vastuvõtule. Vastuvõtuks broneerige palun aeg internetis Riigilõivu määra leiate siit

29. Kas peakonsulaadis  on võimalik teenuste eest tasuda eurodes?

Peakonsulaadis kohapeal on riigilõivu võimalik tasuda ainult kohalikus valuutas, st USA dollarites. Eurodes saab riigilõivude eest tasuda pangaülekandega Rahandusministeeriumi arvele. Passi ja ID-kaardi taotlemisel tuleb riigilõivu ülekandega tasumisel juhinduda Politsei- ja Piirivalveameti kodulehel olevatest juhistest, muude teenuste kohta leiate juhised peakonsulaadi riigilõivude lehelt.